II Mis on dramaturgia? 4. Draamasituatsioon ja Georges Polti klassifikatsioon

Draamasituatsioon tekib siis, kui tegelast mõjutavate psüühiliste, füüsiliste ja vaimsete asjaolude mõju on suurem, kui ta taluda suudab. (Brewster and Jacobs, lk.29) Draamasituatsioon on see, mis muudab olukorra pöördumatult teistsuguseks. (Polti1, lk. 8)
Draamasituatsioon või siis veidi pikemalt öeldes dramaatiline situatsioon pingestab kogu filmi või vähemalt enamuse aja filmist.
Dramasituatsiooni ühe või mõne episoodi ulatuses nimetame me väljapääsmatuks olukorraks, väiksemat sorti raskusi ja tõkkeid takistuseks ja raskusteks. (Aleksandr Mitta, lk.49). Tegelaste väljapääsmatut olukorda nimetatakse anglosaksi maailmas tihti segaduseks-korratuseks-lagaks (mess), ohtlikuks olukorraks (predicament) ja kriisiks (crisis). (Neill D. Hicks, lk. 32)
Dramaturgiline pingestatus tekib siis, kui (pea)tegelane ületab pidevalt takistusi, sattub ühest väljapääsmatust olukorrast teise ning on kogu aeg (ehk vaid epiloog maha arvatud) draamasituatsioonis. Ingliskeelses kirjanduses on käibel termin dramatic tension, mida me võimegi tõlkida draamapinge(status)ks, väljapääsmatu olukorra märkimiseks on sõna tableau, mille tõlkevaste oleks dramaatiline pilt, elav stseen. Üsna tihti on inglise keeles aga terminid dramatic situation ja tableau identsed, teinekord eristatakse situatsioonist kui just selle dünaamiline osa. (Brewster and Jacobs, lk. 37). Meilgi on mõnevõrra keeruline eristada draamasituatsiooni ja väljapääsmatut olukorda, humanitaaria on juba niisugune valdkond, kus eksaktsed definitsioonid ei kehti, kus ikka ja jälle leidub terminites vasturääkivust või osalist kattuvust
Mulle tundub, et draamasituatsioon aktsepteeritud terminina tuleb teatrimaailma prantsuse keelest ning jäi püsima lõplikult pärast Georges Polti esitatud 36 draamasituatsiooni, millest rohkem dramaatilisi olukordi ei olevatki. Võibolla on õigem öelda: termin tunnistati omaks pärast raamatu “Les trente-six situationes dramatiques Georges Polti” üleüldist väljanaermist, sest mis liidaks inimkonda rohkem kui ühine vaenlane, keda on nii meelepärane üheskoos tolaks tembeldada!
Juba me teame, et draama tuleb siis kreekakeelsest sõnast tegevus, prantsuse situation tõlkevaste on eelkõige asend ja asupaik, alles seejärel olukord ja situatsioon, ning seega oleks Polti siutation dramatique nagu ise dramaturgiline nähtus, kuna sisaldab liikumise ja paigalseisu vastuolu – äärmiselt dünaamiline tegevus ja suhteliselt staatiline asupaik, seega on oskussõna ise oksüümoron.
Iseenesest mõista on draamasituatsioonis või väljapääsmatus olukorras loo tegelased, just nende teel on ka takistused ja raskused, mis peaksid loo arenedes ainult süvenema.
See on nõnda loomulik ja lihtne, et mõned tudengid pole seda taibanud.
Ühes filmis on tegelased harilikult ühes draamasituatsioonis, väljapääsmatu olukord aga toimib episoodi tasemel, kusjuures kuidagiviisi on võimalik olukordki ühes filmis on tegelased ainult ühes väljapääsmatus olukorras. Siis on meil tegemist kas väga hea või väga halva filmiga, usun, et teisi variante siin ei ole.
Hegel eristab situatsiooni puudumist ja kindlaksmääratud situatsiooni, kusjuures situatsiooni puudumise näiteks toob ta vana-kreeka ja egiptuse skulpuurid, ka kristlikus kultuuris kujutakse nii Jumalat kui Jeesust samuti ilma situatsioonita. Pole situatsiooni, pole tegevust, pole ka vermitud karakterit, kuna just situatsioon ja tegevus vermib karakteri. Hakkab situatsioon välja kujunema, hakkab tekkima individuatsioon ja karaktergi, esimene etapp ongi situatsiooni puudumisest, vaikusest ja rahust, üleminek liikumisse ja ilmekusse. Ka egiptlastel on skulptuure, kus jumalaid on kujutatud liikumatu pea, tihedalt vastu keha surutud kätega, ent juba väljasirutatud jalaga, mis teeks nagu esimese sammu. Kreeklased kujutavad oma jumalaid puhkushetkel, istumas, rahulikult kaugusesse vaatamas. Nii või teisiti annavad need algelised situatsioonid skulptuuridele juba esialgse kindlaksmääratuse. Situatsiooni saab veel enam kindlaks määratud siis, kui tekib mingi eesmärk, mis on kätkenud skulptuuri olemusse, kui skulptuur on kujutatud juba välisilmaga seotud tegevuses ning väljendab oma sisu. (Hegel, lk. 209 – 211). Hegel jõuabki aruteluga Goethe romaanideni “Wilhelm Meisteri õpiaastad” ja “Wilhelm Meisteri rännuaastad” juurde, analüüsib Wilhelm Meisteri karakterit – te mõistate, kuhu ma sihin – kui liikumatust skulptuurist saab liikuv tegelane, siis on üheaegselt määratud kindlaks nii situatsioon kui karakter, ent just draamasituatsioonis ja/või väljapääsmatus olukorras rabelemine paneb tegelase liikuma. Väljapääsmatust olukorrast lihtsamad komistuskive ja barjääre aktiivse (pea)tegelase teel nimetame me takistustekeks, väljapääsmatuid olukordi ja takistusi kokku raskusteks, kusjuures reegliks oleks, et raskused peavad süvenema. Takistus on lihtne tõke tegelase teel, raskus veidi keerulisem.
Episoodidramaturgiaks on tihti väljapääsmatu olukord, episoodi- ja tervikudramaturgia seob kokku draamasituatsioon, kuna kõik väljapääsmatud olukorrad peavad olema tingitud draamasituatsioonist. Mida sidusamalt, seda parem.
Katastrooffilmides (disaster epic) on harilikult üks väljapääsmatu olukord, sel juhul langevad draamasituatsioon ja väljapääsmatu olukord kokku, seda juhtub mõnes muu žanri filmiski.
Väljapääsmatu ise olukord koosneb 1) väljapääsmatusse olukorda sattumisest, 2) väljapääsmatus olukorras olemises, 3) alternatiivsest lahendist, 4) väljapääsmatust olukorrast väljapääsemisest, mis peaks olema samas ka uude ja soovitavalt hullemasse väljapääsmatusse olukorda sattumine. (Mitta, lk 55-65)
Aga mis on alternatiivne lahend? Mõnes mõttes on see ehk kõige tähtsam, sest just see tekitab dramaturgilist pinget vaataja peas. Alternatiivne lahend on vaataja vaimusähvatus filmi aktiivse jälgimise ajal, kuidas tegelane oma väljapääsmatust olukorrast välja pääseb. Vaataja leiab oma lahendi ja autorite pakutud lahendus peab ühtaegu sellele vastama ning samas sellest suuresti erinema. Vaataja peaks loomulikult üllatama, ent samas endale rõõmsalt laupa lüüa ja rõõmustada – ma peaaegu, et tabasin ära!
Väljapääsmatut olukorda võibki metafoorselt nimetada ka lõksuks ehk veidi argoolikumalt supiks, ja tegelane peab hirmsat vaeva nägema, et sealt välja pääseda, eriti filmi viimastes väljapääsmatutes olukordades.
Täna telekas popupaarsed nn reality show’d ongi (ilma loogiliselt ülesehitatud loota) väljapääsmatud olukorrad, inimesed (osatäitjad ei ole tegelased klassikalises mõttes) pannakse madudega klaaspuuri, džunglisse ja mitmele poole mujale, telepublik ragistab ajusid, otsib neile väljapääsu. Mäletate, me rääkisime ühel eelmisel loengul, et Shakespeare’i ajal Londonis võitlesid inimesed karudega – niisiis, ei ole midagi uut päikese all.
Käärid vaataja poolt oodatud lahendi ja autorite poolt antud lahenduse vahel ongi dramaturgia. Mängufilmi autorite lahendus peab olema samaaegselt žanri järgi ette määratud tinglikkusetasandil, see peab olema ühteaegu tabatav ja üllatav. Juri Lotman kasutab siinkohal terminit ennustamatus. “Plahvatushetk on ennustamatusehetk. Ennustamatust ei tule mõista kui lõputuid ja täiesti piirituid võimalusi ühest seisundist teise. Igal plahvatushetkel on üleminekuks uude seisundisse oma valik võrdselt tõenäolisi võimalusi. Väljapoole selle valiku piire jäävad need muutused, mis on etteteadaolevalt võimatud.” (Lotman3, lk. 141). Niisiis, vaatajat ei tohi haneks tõmmata tinglikkusereegleid äkki muutes, vaataja peab tõdema, et autorite lahendus väljapääsmatust olukorrast väljapääsemiseks oli tegelikult ennustatav, tal jäi äraarvamisest vaid tsipa-tsipa puudus. Viime kokku oskussõnad – Lotmani seisund oleks siin tekstis väljapääsmatu olukord, Lotmani üleminek siin tekstis väljapääsmatusse olukord sattumine või siis väljapääsmatust olukorrast väljapääsemine.
Kas draamasituatsioonid võivad saada otsa, seda on igal aastal mõni tudeng küsinud. Ja see on hea küsimus, näitab kaasamõtlemist ning mõistmist, seda asja on uurinud suured draamateoreetikud.
Prantsuse teatrikriitik Georges Polti luges läbi 1200 kõigi aegade ja rahvaste draamateost, jälgis 8000 tegelase elu ja saatust ning esitas 1868. aastal postulaadi, et kõik, mis nendega juhtub, on paigutatav kokkuvõttes 36 dramaturgilisse situatsiooni.
Hegel esitab oma “Esteetikas” (Hegel, lk, 215 – 226) konfliktide tüpiseeringu, millel on sarnasust ja isegi kokkulangevusi Polti klassifikatsiooniga.
Draamasituatsioonide limiteeritus on olnud aruteluks Polti tööst varemgi, oma aja suurima kultuurierudiidi Johann Wolfgang von Goethe juures.
14. veebruaril 1830 kirjutas Goethe erasekretär Johann Peter Eckermann oma päevikusse “Vestlused Goethega tema elu viimastel aastatel 1823-1832”:
“Seepeale räägib Goethe [Carlo] Gozzist ja tema teatritegemisest Veneetsias, kusjuures improviseerivad näitlejad saavad kätte pelgalt süžeed. Gozzi olevat arvanud, et leidub vaid kolmkümmend kuus traagilist situatsiooni; Schiller olevat uskunud, et leiduvat rohkem, aga tal ei olevat õnnestunud isegi nii paljusid leida” (Eckermann, lk. 527)
Meil, Euroopas on niimoodi, et jääb nii, nagu Goethe on öelnud. Ameeriklased võivad endale lubada luksust Goethet ignoreerida, meie mitte, meile on ta tõekuulut aja.
Poltiga umbes samal aja tegeles sama probleemiga veel prantsuse romantiline kirjanik Gerard de Nerval, kes suutis neid tuvastada 21 draamasituatsiooni.
Minu õpingute ajal tehti ikka nalja ning paluti välja mõelda 37. draamasituatsioon. Ülesanne ei olkes nagu olnud täidetav, ka tundus kogu Polti liigitus kuidagi hõlmamatu ja üsna segane. Enamus draamaloolasi on pidanud vajalikuks kummutada Poltit, ent nuputada üks juurde, sellega ei ole hakkama saadud, peamiselt just Polti klassifikatsiooni laialivalguvuse ja ülearu suure abstraheerituse tõttu. Poltit võibki ümber lükata ainult sellest küljest, et kuulutada tema töö ülearu üldistatuks.
Kui jõuame loenguteni “Mässud lood struktuuri vastu”, siis näete, et me ei leia ainult 37.draamasituatsiooni, vaid hoopiski uue aegruumi, kus Polti poolt avastamata draamasituatsioone võib leida hea hulga.
Kas Poltist oleks ka kirjutamisel kasu?
Kui teil on idee, siis võib ju sirvida Poltit, mis suunas arendada ideed.(Herbert, lk. 34)
Polti on nülginud detailide naha ja eemaldanud konkreetsuse liha, rookinud nähtavale kondid, mis tõesti ei jäta eriti esteetilist muljet. Aga ta polegi pakkunud oma luukerede paraadi kunstina, ta ei olegi soovinud, et need peaksid publikule meeldima.
Neid 36 draamasituatsiooni on peetud ka “põhilisteks süžeedeks”, neid siiski naeruvääristamiseks hanejalgadesse asetades.
“On aga ilmne, et palja süžeelise sarnasuse konstateerimine ei lahenda veel mitte midagi.”(Peep, lk. 4)
Siiski on meie tähelepanu juhitud asjaolule, et Polti toodud näited ei käi ühe episoodi kohta, vaid eeldavad pikemat episoodidesse jagatud, arenevat lugu. Mulle tundub Harald Peebu kasutatud põhisüžee isegi täpsem ja asjakohasem kui Polti enda pruugitud draamasituatsioon, mina nimetaksin neid põhilugudeks. Jah, need on paljad skeemid, neile tuleks siis lisada hullupööra ehedat elu,aga keegi ei olegi neid pakkunudki eheda kunsti pähe.
Polti on oma draamasituatsioonide klassifikatsiooni avaldanud mitmes teoses, ka nende vahel on erinevusi.
Ise ma prantsuse keelt ei valda, olen sõnastikuga rida ajanud (Polti1) ning peamiselt ingliskeelset allikat kasutanud (Polti2). Polti ajaloo poolt kolikambrisse heidetud teosed näidetana olen ma välja jätnud, asendanud enda omadega, nõnda et kogu vastutus langeb mulle, teie peaksite lisama lahtritesse oma filme ning miks mitte ka näidendeid ja romaane?
Imelikul kombel on erinevatel tõlgetel üllatavalt suuri lahknevusi, mõned autorid-ümberpanijad on lubanud endale täiendusi näidete ja elementide osas. Tõsi mis tõsi – Poltil on situatsioonielementide loetelus mõnikord mainimata jäänud komponent, mis peaks seal ilmtingimata olema. Näiteks XIII situatsioonis puudub Poltil armukadeduse põhjus, XXVI situatsioonis hullumeelsuse põhjus, XIX situatsioonis paljastamine või tõe ilmsikstulek, XXX situatsioonis põhjus olla Jumala vastu jne. (Turkin, 84)
Mina esitan need 36 draamasituatsiooni klassifitseeringu enda poolt ümberjutustatuna ja mugandatuna kokkuvõtlikul ja lühendatud kujul, täiesti vastutan ma ise näidete paigutuse eest lahtritesse. Olen seda ülesannet lasknud aastateviisi lahendada tudengeilgi, ja ei jõua ära imestada, kui suured võivad olla määrangute erinevused. Ei, ma ei pea sugugi enda asetusi ainuõigeks, selline sättimine sügavalt subjektiivne asi, seda teha pigem tunde järgi kui raudkindla argumentatsiooni alusel. Asjal ongi mõtet pigem õppimise ja draamasituatsioonidesse vaagimise nimel, eesmärgil midagi lõplikult sätestada ning igaveseks paika panna.
Nagu näete, on osa lahtreid tühjad. Palun lahket kaasabi!
I Palve.
Situatsiooni elemendid: 1) tagakiusaja, 2) tagakiusatav, kes palub abi, varjupaika, kaitset jne ning 3) jõud, kellest kõik sõltub, kusjuures see jõud-võimuesindaja ei otsusta asja kohe, vaid kõigub kord ühele, kord teisele poolele, ja mida tungivamalt teda paluda, seda enam on ta kahevahel.
A
Põgeneja anub võimukandjat, kes võiks teda päästa vaenlaste eest.
B
Palutakse vagalt inimeselt keelatud teenet.
Trieri „Dogville“.
C
Palutakse varjupaika, et seal surra.
samarai-filmid
D
Anutakse varjupaika pärast laevaõnnetust.
E
Armuandi palutakse neilt inimestelt, kes ise on palujaid teotanud.
G
Palub ühelt sugulaselt kaitset teise sugulase eest.
11-aastane Danny Morrisson soovib isalt, Frank Morrisonilt kaitset oma võõrasisa eest Harold Beckeri „Mineviku varjudes“
H
Ema nimel palutakse ema armukeselt abi.
Robert Redfordi „Hobulausujas“ kaotab neljateistkümnene Grace ratsutamisõnnetusel jala ja langeb sügavasse depressiooni, ka hobune Pilgrim ei kuula enam sõna, tema ema Annie läheb koos tütrega Montanasse kuulsa hobustetervendaja Tomi juurde, ema armub Tomi, tütre ja hobuse enesetunne paranevad.
I
Palve täideminek toob kaela õnnetuse
Penny Marshalli komöödias „Olla suur“ soovib pisike Josh olla suurem, et pääseda karusellile ning järgmisel hommikul on ta kolmekümnese kasvu, kuid teismelise tunnete ja mõistusega, tema ema ei tunne teda ära, ja nii ta põgeneb kodust.

II Pääsemine.
Situatsiooni elemendid: 1) hädaline, 2) ähvardaja-jälitaja, 3) päästja, kusjuures erinevus eelmisest seisneb selles, et päästja ilmub ootamatult ega hakka vaagima, vaid tegutseb kohe
A
Päästja ilmumine mõistetakse hukka.
Sergei Gerassimovi „Ajakirjanikus“ sõidab ajakirjanik kaugesse linna nimega Gornouralsk, et leida lakkamatute kaebuste kirjutajat, ent satub ise kaebusterünnaku alla.
Steven Spielbergi “Kolmas otsus”, kus mõrvaennetusbüroo tööd hakkab uurima USA peaprokuratuuri uurija.
B
Päästja päästab hädalise surmasuust, näiteks surmamõistetu.
Ingmar Bergamani filmis „Seitsmes hing“ hakkab surev Rüütel teda koristama tulnud Surmaga malet mängima.
Spielbergi „Hai lõugades“ pääsevad rannanautijad ja suvitusärimehed inimsööjast haist tänu kolme päästja kangelaslikkusele.
Miklos Jancso “Punased ja valged”
„Kagemusha“ („Sõdalase vari“)
Steven Spielbergi „Reamees Ryani päästmine“
Sergio Leone filmis “Gił la testa“ päästab John Mallory Juan Miranda poomisest.
David Hogani filmis „Tagaotsitav nr 1“ päästab salarühm ebaõiglaselt tapmises süüdi mõistetud seersant James Dunne’i surmanuhltusest.
C
Lapsed asendavad oma vanemat troonil.
John Fordi tummwesternis „Raudruun“ mõrvatakse isa-Brandon, tapmisest õnnekombel õnnekombel pääsenud poeg-Brandon täidab isa unistuse raudteest.
D
Pääsenu jõuab sõprade või võõraste kaudu varjupaika.
Mihhail Šolohhovi ja Sergei Bondartšuki „Inimese saatus“
„400 lööki“
Andrew Davise filmis „Jälitatav“ palub oma naise mõrvas alusetult süüdistatud peaegelane doktor Richard Kimble abi juhuslikult möödaminejalt oma süütuse tõestamiseks.
Polanski „Pianist“
E
Päästmine toob uued ohvrid
Akira Kurosawa filmis „Dersu Uzala“ päästab põlissiberlane Dersu Uzala Vene maadeuurija kapten Vladimir Arsenjevi hukatusest, ent kui aastaid hiljem kapten suure ekspeditsiooniga tagasi tuleb, et Siberit uurida-vallutada, mõistab Dersu Uzala, et uus tsivilisatsioon on tema rahvale kahjulik.
Steven Spielbergi „Reamees Ryani päästmine“
Jacques Tati „Minu onu“, ükskõik, kuhu monsieur Hulot ka appi ei läheks, seal läheb ikka midagi untsu.

III Kättemaks kuritöö eest.
Situatsiooni elemendid: 1) kättemaksja, 2) süüdiolev ja 3) kuritegu
A
Tapetakse kättemaksu nimel oma vanemad või esivanemad.

B
Tapetakse kättemaksuks oma laps või järeltulija.
Alejandro Amenabari “Teised”
C
Kättemaks lapse teotamise eest.
Filmis “Vorošilovi laskur” makstakse kätte lapselapse vägistamise eest
Kurosawa „Seitse samuraid“
D
Tapetakse kättemaksuks abikaasa.
„Kolmes musketäris“ laseb Athos hukata Mileedi.
Herzogi “Woyzeck“
E
Kättemaks abikaasa või sugulase teotamise või teotamiskatse eest.
Kenji Mizoguchi „Valitseja Sansho“
John Ford „Otsijad“
Achilleuse langemine, olgu eeposes „Ilias“ või Marino Girolami filmis „Achilleuse viha“
G
Kättemaks naise tapmise eest.
Andrew Davise filmis „Jälitatav“ lahendab peategelane Richard Kimble oma naise mõrva ja maksab selle eest kätte.
Gaspar Noe “Irréversible“
Mel Gibsoni filmis „Kartmatu“ tõstab legendaarne Šoti vabadusvõitleja William Wallace inglaste vastu mässu, kui nood tema naise tapsid.
H
Kättemaks sugulase või sõbra tapmise või haavamise eest.
Kõik Robin Hoodi lood, kaasa arvatud Kevin Reynoldsi „Robin Hood, varaste prints“
„Hamlet“
„Doktor Caligari kabinett“
Eisensteini „Ivan Groznõi“
John Glen “007: Õigus tappa“
David Griffithi „Rahvuse sünd“
Tengiz Abuladze „Patukahetsus“
I
Kättemaks õe võrgutamise eest.
„Hamletis“ Laertese liin.
J
Armukadeda kättemaks rivaalile.
John Boormani filmis “Tühi punkt“ maksab peategelane gängster Walker oma naisele Lynne’le, samuti naise armukesele Reese’ile, kes Walkerit tappa üritas.
„Lolitas” tapab Ramsdale’i linnakeses Euroopast tulnud kirjanik Humbert elumehe Clare Quilty, kes on võrgutanud temalt varaküpse Lolita.
Mihhalkovi filmis „Päikesest rammestunud“ maksab NKVD-lane Dmitri-Mitja diviisikomandör Kotovile kätte selle eest, et Kotov ta kunagi välismaale luurama saatis ning seejärel tema armastuse Marusjaga abiellus.
Andrew Davise „Täiuslikus mõrvas“ laseb tümikas suurtööstur Steven Taylor tappa subtiilse noore kunstniku David Shaw, kellel on tema kauni naise Emilyga suhe.
K
Tasumine valesüüdistuse eest.
„Jälitatav“
L
Tasumine vihkamise eest.
„Esimene veri“ („Rambo-1“)
M
Kättemaks kogu vastassoole selle eest, üks selle liige pettis.
“Thelma ja Louise“
Nastasja Filiponva liin Dostojevski, Ivan Põrjevi, Akira Kurosava ja Goerges Lampini „Idioodis“ ning Andrzej Wajda „Nastazjas“.
N
Kurjategija professionaalne jälitamine.
„Sherlock Holmes ja doktor Watson“
O
Kadeda kättemaks endast edukamale ja paremale.
Formani filmis „Amadeus“ hävitab keskpärane Salieri geenius Mozarti, seesama aines on aluseks kas Puškini näidendile „Mozart ja Salieri“.
Fellini „La stradas“ tapab Zampano endast hulka parema tsirkuse- ja tänavakunstniku Ilmatto, teeb seda ühtaegu nii kiivusest kui ka kadedusest Ilmatto meisterlike trikkide vastu.
P
Vigase kättemaks enese põlgamise eest.
Shakespeare’i näidendi „Richard III“ nimitegelane on küürakas, kes maksab maailmale kätte selle eest, et temast lugu ei peeta.
IV Lähedase inimese kättemaks teis(t)ele lähedas(t)ele inimes(t)ele.
Situatsiooni elemendid: 1) elav mälestus lähedase inimese solvamisest, talle kahjutekitamisest, tema enda ohvrimeelsusest teiste sugulaste vastu; 2) sugulane, kes kättemaksu teostab; 3) sugulane, kes on solvamistes ja kahjutekitamises süüdi.
A
Kättemaks isale ema (surma) eest või kättemaks emale isa (surma) eest.
Hamlet maksis kätte emale ja onule oma isa eest.
Theo Angelopoulose „Rändnäitlejad“
Harry Potter õpib Sigatüüka Võlurite ja Nõiduse Koolis, sellepärast et kõige vägevam ja julmem võlur lord Voldemort tappis ta ema ja isa ning maksab sel moel kätte oma kasuvanematele.B
Poeg maksab kätte isa surma eest.
Tarkovski filmis „Ivani lapsepõlv“ hakkab 12-aastane Ivan Teises maailmasõjas luurajaks, kuna sakslased on hävitanud tema küla, tema vanemad.
Bill Paxtoni filmis „Kiusatus“ mõrvab Adam oma venna Fentoni, kuna too tappis lapsepõlves nende isa.
C
Kättemaks isale oma mehe eest
D
Kättemaks oma mehele oma lapse eest.
Bruce Beresfordi ja Glenn Randalli „Topeltrisk“
Friedrich Dürrenmati ja Roman Baskini „Vana daami visiit“.
E
Kättemaks abikaasa-armastatu rüvetajale.
Chrstopher Nolani „Mementos“ maksab Loenard Shelby kätte oma naise vägistajale ja tapjale.
„Ivan Groznõi“
Martin Scorsese „Taksojuhis“ tapab peategelane Travis 12-aastase prostituudi Irise sutenööri Matthew.
„Jumalaema kirik Pariisis“
F
Abikaasa maksab abikaasale kätte julmuse pärast.
„Tühi maja“
V Jälitatav
Elemendid: sooritatud kuritegu või saatuslik viga, mille eest oodatakse karistust või arveteõiendamist.
A
Võimude poolt jälitamine poliitika eest.
„Tuhk ja teemandid“
„Majesticus“ jälitab FBI Hollywoodi stsenaristi Peter Appletoni, kuna peab teda kommunistiks.
Mihhalkovi filmis “Päikesest rammestunud” jälitatakse üdini kummunisti komdiv Kotovit kommunistliku NKVD poolt.
„Kolmes musketäris“ laseb kardinal jälitada musketäre.
„Apokalüpsis täna“
B
Jälitamine kuritöö-röövi eest.
Arthur Penni filmis “Bonnie ja Clyde” jälitatakse Bonniet ja Clyde’i pangaröövide ja tapmiste eest.
Mike Corleonet jälitavad „Ristiisas“ nii võimud kui teised New Yorgi nn perekonnad.
„Videvikus“ jälitab eradetektiiv Harry Ross alul neid, keda tööandja käsib, hiljem avastab tööandja kuritöö.
„Dhama ja Luise“
Spielbergi „Duell“
Georgi Gavrilov „Spioonimängud“
C
Jälitamine kelmuse eest.
Fritz Langi „M“Spielbergi filmis “Püüa mind, kui suudad” jälitab FBI agent Carl Hanratty noort ja virtuooslikku kelmi Frank Abagnale juuniorit, kes oleks nagu suutnud olla lennuki piloot, arst ja advokaat, saamata veel 21 aastasekski.
Priit Pärna animafilm „Aeg maha“
D
Jälitamine vea eest armuelus.
Kar-wai Wongi filmis „Valmis armastuseks“ arvavad Tony Leung ja Maggie Cheung, et nende abikaasadel on suhe ning püüavad seda avastada.
Griffin Dunne’i „Magusas kättemaksus“ jätab Linda oma kallima Sami maha ning kolib uue armastuse, prantslase Antoniga elama New Yorki. Selgub, et Antonit jälitab omakorda tema endine tüdruksõber Maggie.
E
Kangelane, kes võitleb ületamatu jõu vastu.
„Jean d’Arci kired“
Hitler filmis „Tahte triumf“
Oleg Koševoi Aleksandr Fadejevi ja Sergei Gerassimovi „Noor Kaardiväes“
Lawrence „Araabia Lawrence’s“, kusjuures see ületamutu jõud on brittide eelarvamused, mitte araablaste islamlus.
McMurphy võitleb filmis “Lendas üle käopesa” tegelikult kogu USA riikliku psühhiaatriateenistuse vastu, mida esindab Suur Õde Ratched.
Mehhoob Khani filmis „Ema India“ võitleb naine nimega Radha traditsioonilise külaelu säilimise eest ajal, mil Lääne merkantistlikud väärtused tungivad igal pool peale.
Orpheus nii Hellase müüdis kui Cocteau filmis „Orpheus“
Bill Duke’i “Sügavkäsitluses” imbub narkopolitseinik Russel Steven kuritegu ja temast saab narkodiiler, ta imbub selle kavalusega narkojõuku, kus ta üha kõrgemale ja kõrgemale tõuseb, viimaks selgub, et narkoäriga on seotud selle maailma vägevad.
F
Jälitamine olematu kuritöö eest
Filmis “Džässis ainult tüdrukud” pagevad naisterõivaisse maskeerunud muusikud gängsterite eest.
Hitchcocki filmis “39 astet” põgeneb mõrvas süüdistatav süütu Richard Hannay teda jälitavate politseinike eest.
Paul Michael Glaseri „Põgenev mees“.
Stanley Kubricku „2001: Kosmoseodüsseia“ järgi jälgivad meid Kuult tulnukate seatud monoliidid.
G
Jälitamine usuliste-poliitiliste veendumuste pärast.
Shakespeare’i „Veneetsia kaupmehe“ Shylock on juut, keda peetakse kuradi käepikenduseks ja kristluse hauakaevajaks.
Claude Lanzmanni „Shoah“
„Jaht „Punasele Oktoobrile““
H
Röövlid jälitavad oma ohvreid.
„Pulp Fiction“
„Jumala linn“
I
Jälitamine eksituse-eksitamise tõttu
„See pöörane, pöörane, pöörane, pöörane maailm“
VI Ootamatu õnnetus
Elemendid: 1) vaenlane-võitja, kes ilmub kohale isiklikult, või siis sõnumitooja, kes toob hirmsa teate mingist kaotusest, krahhist jne; 2) võidetud ja alistatud valitseja, pankrotistunud pankur, laostunud ettevõtja jne
A
Napoleoni langemine.
Bertolucci „Väike Buddha“
Eisensteini „Aleksandr Nevski“
B
Kannatused lüüsaamise tõttu.
Sergio Leone „Ükskord Ameerikas“
Owen Newmani loomadokumentaal „Metskass Serengetis“
Wong Kar-Wai „Mühisevas ekspressis“ jäävad politseinikud lõksu.
C
Isamaa on hävimas.
Hitchcocki filmis “39 astet” püüavad Richard Hannay ja jäine blondiin paljastada välismaist spioonivõrku.
Aleksandr Fadejevi ja Sergei Gerassimovi „Noor Kaardivägi“
Richard Attenborough’ „Gandhi“
„Surmarelv“ ja selle järjed
„Terminator“
„Seitseteist kevadist hetke“
Kris Taska „Nimed marmortahvlil“
Ilmar Raagi „August, 1991“
Michael Moore’i „Keegel kolumbiinidele“
Michael Moore’i „Fahrenheit 9/11“
D
Inimkonna hukk.
Johannese Ilmutusraamat
“Matrix”,
“Juurapark“
Mihhail Rommi „Tavaline fašism“
Peter Hyams’i „Päevade lõpp“
M. Night Shyamalani filmis “Märgid” tekivad igale poole üle maailma viljapõldudesse salapärased ringid ja siblivad ringi rohelised mehikesed. Mida nad küll tahavad?
Michael Curtize „Casablancas“ võitlevad Rick, Ilsa, Victor, Renault ja teised nn head natsionaalsotsialismi vastu.
„Maailmade sõda“
Bryan Singeri „X-meestes“ võideldakse mutantidega.
E
Looduskatastroof.
Hitchcocki „Linnud“
Steven Spielbergi “Tehisintellektis” on Amsterdam, Veneetsia ja New Yorki igaveseks kadunud.
Chaplini „Kullapalavikus“ ahistab meeli krõbe pakane.
Paul Andersoni „Kurjuse volinikus“ pääseb ootamatult valla surmav viirus.
F
Tänamatuse tõttu kannatamine.
„Kagemusha“ („Sõdalase vari“)
James Coburni „Meie mees Flint“
„Raudruun“ ja teised westernid. Kõigis klassikalistes ja žanripuhastes westernites kangelane oma võidu vilja ei maitse, ikka tuleb tal lahkuda.
Maya Dereni „Pärastlõunapüünised“, selle feministliku põhisõnumiks on, et naisest ei peeta lugu.
Jean Cocteau „Poeedi veri“, minu arvates tulistab Poeet ennast tunnustamatuse pärast.
Fellini „Klounid“
G
Õigusvastase karistuse või vaenulikkuse tõttu kannatamine.
Jaroslav Hašeki romaan „Vahva sõdur Švejk maailmasõjas“
Aleksandr Rogožkini „Kukulind“, seal kannatavad mõlemad meespeategelased – nii soomlane Veikko kui venelane Psoltõ-Ivan
„Roheline miil“
H
Ülekohtu, vägivalla, teotamise ja häbematuse all kannatamine.
„Hamlet“
David Griffithi „Sallimatus“
Fellini “Cabiria ööd”
Howard Hawks „Rio Bravo“
„Hiroshima, mu arm“
„Olla suur“
Pudovkin „Sankt-Peterburgi lõpp“
Eisenstein „Pealiin“
Clint Eastwood „Miljoni dollari tüdruk“
„Hüljatud“, nii Victor Hugo romaan, kui ka kõik selle rohked ekraniseeringud, kaasa arvatud Bille Augusti oma.
I
Hüljatud oma armukese või abikaasa poolt.
Kenji Mizoguchi filmis „Jutud pärast vihma“ jätab õhulossides elav pottsep Genjuro maha oma naise Miyagi, kelle sõdurid vägistavad ja prostituudiks müüvad.
Filmis „Moskva pisaraid ei usu“ on peategelane Katarina mõlemas seerias hüljatud mehe, alul Ratškov-Rudiku, seejärel
Goga poolt.
Woody Alleni „Annie Hall”
J
Kuningas on troonilt tõugatud.
Chaplini „Suur diktaator“
Aleksei Balabanovi „Vennas“ tõukab noorem vend Danila vanema venna Viktori gängsteritroonilt, ja asub sinna ise.
K
Lapsed on kaotanud oma vanemad.
Satyajit Ray „Paater Panchali“ (ka „Isa Panchali“
„Ivani lapsepõlv“
Anri Rulkov „Hirm“
L
Armastatu lahkub.
Jacques Demy „Cherbourgi vihmavarjud“
M
Jäädakse last ootama.
Jacques Demy „Cherbourgi vihmavarjud“
„Moskva pisaraid ei usu“
Jackie Cooperi „Rodeotüdruk“.

VII Julmuse või õnnetuse ohvriks langemine.
Elemendid: 1) keegi, kes võib mõjuda teise inimese saatusele ja toob talle kaela teenimatu õnnetuse; 2) nõrk inimene, kes satub teise inimese või õnnetusjuhtumi ohvriks.
A
Süütu satub auahnuse ohvriks.
Filmis “Piinatud geenius” läheb professor Nash hulluks, hakkab põdema skisofreeniat ja hallutsinatsioone nägema.
„Schindleri nimekiri“
B
Laostatukse või ekspluateeritakse inimes(t)e poolt, kes peaks hoopis hoolitsema ja kaitsma.
Antoine filmis „400 lööki“ kannatab vanemate, kooli ja ühiskonna hoolimatuse all
Onu Vanja Tšehhovi näidendis „Onu Vanja“ puuslikku Serebrjakovi orjates.
C
Varem armastatu või lähedane veendub, et ta on hüljatud.
Truffaut’ „Jules ja Jim“
“Amadeuses” tunneb geenius Mozart enne surma tõelist üksindust.
Mati Veiko Õunpuu ja Rain Tolgi „Tühirannas“ hülgavad nii sõber kui abikaasa, hiljem tunneb hüljatust Edvard.
D
Võim võtab omandi ja teeb vaeseks.
Mihhail Šolohhovi ja Sergei Gerassimovi „Vaikne Don“
Töötul Riccil ei ole jalgratast de Sica filmis „Jalgrattavargad“
Põrgupõhja Jürkal röövib Kaval-Ants seaduseparagrahvi järgi kogu varanduse Jüri Müüri filmis „Põrgupõhja uus vanapagan“.
E
Õnnetu, kes on kaotanud igasuguse lootuse.
Antoine Truffau filmis „400 lööki“
Tema filmis „Hiroshima, mu arm“
Kosmoselendur Ivan Harlomov filmis „Esimesena Kuul“
Jaqueline Kennedy Oliver Stone’i filmis „JFK“

VIII Mäss
Elemendid: 1) türann ja 2) põrandaalune
A
Üksiku konspiraatori vandenõu.
„Faust“
Raskolnikov Fjodor Dostojevski, Lev Kulidžanovi, Pierre Chenal’ ja teiste „Kuritöös ja karistuses“.
„Rummu Jüri“
B
Üksik revolutsionäär mõjutab teisigi mässama.
Chaplini „Moodsad ajad“
Fritz Langi „Metropol“
“Must reede”.
Westernis „Mustad piisonid“ juhivad võitlust kolonisaatorite vastu indiaanlaste pealik Victorio ja indiaanišamaan Nana.
Mel Gibsoni filmis „Vappersüda“ formeerib William Wallace šotlaste armee inglaste vastu
C
Paljude vandenõu.
Friedrich Ermler „Suur kodanik“
Kontšalovski „Hullumaja“.
Bob Fosse’i „Kabaree“
„Kindralite öö“
D
Üksiku vastuhakk.
“Viimane samurai”,
„Easy Rider“,
„Onu Vanja“
E
Paljude vastuhakk.
Eisensteini „Soomuslaev „Potjomkin““
Sergei Eisensteini ja Grigori Aleksendrovi „Oktoober“
Mihhail Rommi filmid „Lenin Oktoobris“ ja „Lenin 1918. aastal“
“Unistajates” kujutatakse noorsoorevolutsiooni 1968. aasta Pariisis, tõsi, peategelased Isabelle ja Theo mässavad isemoodi.
„Sigade revolutsioon“
F
Atentaat võimu nimel.
“Kennedy ja Kingi viimased päevad”
IX Jultunud katse
Elemendid: 1) jultunud tüüp; 2) objekt, mille poole või mida saada jultunult püüeldakse; 3) isik, kes hakkab vastu
A
Objekti röövimine.
Enamus James Bondi filme
Bob ja Peter Farelly komöödias „Midagi Maryst“ üritab Pat Healy röövida Mary Jensenit.
B
Ettevalmistused sõjaks.
Robert Altmani M.A.S.H.
„Kaheksa päeva mais“
C
Sõda või võitlus.
David Griffithi „Rahvuse sünd“
Clyde Bruckmani ja Buster Keatoni „Kindral“
Jean Renoir’ „La Grande Illusion“
Stanley Kubricku „Barry Lyndon“
Howard Hawksi „Vaaraode maa“
Tolstoi, Bondartšuki ja King Vidori „Sõda ja rahu“
Roberto Rosselini „Avatud linn“
Kurosawa “Kagemusha“ (“Sõdalase varjus”)
Danis Tanovici „Eikellegimaa“
Emir Kusturica „Maa-alused“
„Monty Ennustaja ja Püha Graal“
Kristjan Kaera „Malev“
Godardi “Meie muusika”

D
Kõik ohtude ja seiklustega seotud lood.
Fellini „Casanova“
George Lucase „Tähtede sõda“
Spielbergi „Kadunud seaduselaeka otsijad“ koos kõigi oma Indiana Jonesi järgedega.
Christopher Guesti „Peaaegu kangelased“
Alexandre Dumas ja Stephen Hereki
„Kolm musketäri“
Georgi Jugvald-Hilkevitši neljaosaline telefilm „D’Artagnan ja kolm musketäri“
Richard Lesteri „Neli musketäri“
Spielbergi filmid Indiana Jonesiga.
„Emmanuelle“
„Robinson Crusoe“
„Lara Croft: Tomb Raider“
E
Risk armastuse nimel, püüe võita armastatut.
Oskar Lutsu ja Arvo Kruusemendi „Kevade“
Ridley Scotti „Blade Runneri“ („Pearahaküti“) peategelane Rick Deckard on androide hävitaja, kes armub ise androidi.
Kusturica “Elu on ime”.
„Lõpetamata pala pionoolale“
F
Armastusobjekti tagasivõitmine.
Kira Muratova „Tšehhovi motiividel“.
Howardi “Ransom“
G
Seikluslik retk, mis on ette võetud armastatud naise võitmiseks.
Robert Rodrigueze „Sin City“
X Röövimine ja päästmine
Elemendid: 1) röövel; 2) röövitu; 3) röövitava valvaja, kes osutub röövimise takistajaks
A
Röövitakse naine vastu tema tahtmist.
Gore Verbicki „Kariibi mere piraatides“ röövivad needuse all kannatavad piraadid Elisabeth Swanni.
B
Röövitakse naine temaga kokku mängides.
Joel Coeli filmis „Fargo“ teeskleb võlgadesse uppub automüüja Jerry Lundegaard oma naise, et pressida tolle isalt, oma äialt välja lunaraha.
C
Võidetakse tagasi röövitud naine ilma röövlit tapmata.
„Tšehhovi motiividel“
D
Võidetakse tagasi röövitud naine tappes röövija.
„Voonakeste vaikimises“ päästab Clarice senaatori tütre Catherine’i tappes naiste nülgija Baffolo Billi
„Krokodill Dundee’s“ päästab Dundee nääpsukese neiu Sue suurlinna õudustest.
E
Röövitakse laps.
John Miliuse „Tuul ja lõvi”.
F
Vabastatakse kaaslasi vanglast.
„Schindleri nimekiri“
G
Lapse päästmine.
Kurosawa „Seitse samuraid“
„Mees tules“
H
Vabastakse eksitatud vaim.
Fiedkini „Vaimude väljaajaja“
Lembit Ulfsaki „Lammas all paremas nurgas“
John McTiernani filmis „Jaht „Punasele Oktoobrile““ vabastab Nõukogude allveelaeva leedulasest kapten Maro Remedius ennast punapropaganda mõju alt.
I
Röövlid ründavad rahulikke elanikke.
„Valendavad sadulad“

XI Mõistatamine
Elemendid: 1) mõistatuse esitaja, millegi varjaja; 2) mõistatuse lahendaja; 3) mõistatus või salapärane teadmatus
A
Sa sured, kui vastust ei leia!
Alfred Hitchcocki „Vertigo“
Akira Kurosawa „Rashomonis“ esitavad roimar, vägistatud naine ja tapetud mees igaüks oma versiooni jõhkra kuritöö kohta.
John Frankenheimeri filmis “Ronin” tuleb vaatajal ära arvata, kes mängib vastaspoolega kokku, kas ameeriklane, sakslane, venelane, inglane, naispealikust iirlanna või prantslane.
Sopheklesi „Kuningas Oidipuse“ ja Pier Paolo Pasolini filmi „Oidipus Rex“ Oidipus juurdleb, mis on katku põhjuseks, hiljem mõistatb, kes küll võis tappa tema isa Laiose.
B
Lahendatakse mõistatust, mille on esitanud ihaldatud naine.
Sydney Pollack „Pettuse võrgus“
C
Eksinud inimese või kadunud asja ülesotsimine surmahirmul.
„Silpmõistatus“
D
Kiusatus leida kellegi nimi.
Hitchcocki filmis “39 astet” otsib Rahcard Hannay spioone, ta teab kuskil kaugel Šotimaal oleva asula nime, sinna peab ta minema.
F
Kiusatus kindlaks määrata kellegi sugu.
„Džässis ainult tüdrukud“, „Tootsie“ ja kõik teised soovahetuskomöödiad.
G
Katsed eesmärgiga kindlaks määrata kellegi vaimsed võimed.
Filmis “Kodanik Kane” otsitakse, mida tähendab surija huultelt libisenud viimane sõnake Rosebud, otsimise käigus paljastub kröösus Kane’i tühisus.
H
Panna mitmesuguste kavalustega inimene üles tunnistama seda, mida ta püüab varjata.
Filip Janukovski „Riiginõunikus“ paneb riiginõunik Fandorin politseiniku tunnistama, et too osales revolutsioonilise löögirühma poolt toime pandud tapmises.
“Tikupuuga mees“
I
Otsitakse süüdlast.
„Mõrtsukatöö Morgue’ tänaval“
Carol Reedi „Kolmas mees“
John Fordi „Mees, kes tulistas Liberty Valance’it“
Vendade Hugheside filmis „Otse põrgust“ otsib politseiinspektor Fred Abeerline sarimõrtsukat, kes prostituute tapab.
Kõik „Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni“ lood, olgu raamatus või ekraanil.
David Lynchi filmis „Mullholland Drive“ lahendab Betty Elms/Diane Selwyn mõrva, mille on toime pannud tema alter ego.
„Punane draakon“
„Batman“
John Schlesingeri „Silm silma vastu“
J
Otsitakse kuriteo motiive.
„Beverly Hillsi võmm“
Bergmani filmis “Marionettide elust” tahame me kogu aeg teada, miks ärimees Peter Egermann tappis prostituut Katarina Kraftti ning astus temaga seejärel nekrofiilsesse vahekorda.
Philip Noyce’i „Kondikogujas“ tegutseb Manhattanil sarimõrvar, kes jätab igale kuriteopaigale maha varjatuid vihjeid järgmise roima kohta. Elust tüdinud uurija Lincoln hakkab mõistatama, kes on kurjategija ja mida on tahetud nende salasõnumitega öelda.


XII Millegi saavutamine.
Elemendid: 1) püüdleja või anuja; 2) vahemees või kohtunik, kellest sõltub saavutamine-taotlus, kes ütleb ära, aitab või vahendab; 3) vastane, kes ei lase saavutada.
A
Püütakse saada omanikult asi, ametikoht, raha või nõusolek näiteks abiellutakse kas kavaluse või jõuga.
“Skiso”
B
Püütakse saada või saavutada midagi ilukõne ja veenmisega pöördudes otse võimumehe või omaniku poole.
„Faust“
C
Püütakse saada või saavutada midagi pöördudes arbiteri poole, kellel on autoriteeti langetada otsus.
Robert Wise’i filmis „Päev, mil Maa jäi püsima“ hoitab Klaatu Helen Bensoni kaudu Maad tuumakatastroofi eest.
„Tappa pilalind“
Alan J. Pakula „Pelikani memorandumis“ avastab neiust juuratudeng kahe ülemkohtu eesistuja mõrtsuka, tema avastus satub Valge Maja pressipealiku käte, kes hakakb kiusama neiut ning soovib teda tabama. Viimases hädas pöördub neiu reporteri poole, kes teda tõesti aitab.
D
Püütakse midagi saavutada falsifitseerides.
Jean-Luc Godard’i „Viimase hingetõmbeni“
Falstaff Shakespeare’ näidenditest „Henry IV“ ja „Windsori lõbusad naised“
Ilja Ilfi ja E??? Petrovi romaan ning Leonid Gaidai film „Kaksteist tooli“
„Good bye, Lenin!“,
Sydney Pollacki „Tootsie“
Milos Formani „Rahvas Larry Flynti vastu“
E
Püütakse midagi saavutada arsti poole pöördudes
Moliere’i „Ebahaige“
„Kontorirotid“
F
Saavutatakse edu oma tubliduse ja tahtejõu varal
„Alice Imedemaal“
Riefenstahli „Olümpia“
Akira Kurosawa „Sanshiro Sugata“
„Moskva pisaraid usu“
„Forrest Gump“
Tšehhovi „Kajakas“ saavutab Niina Zaretšnaja edu tänu visale tööle.
Charles Vidori „Hans Christian Andersen“
„Helisevas muusikas“ Maria von Trapp samal põhjusel
Bergmani „Maasikavälus“ professor Borg.
„Miljoni dollari tüdruk“
„Mees, kes tõusis jalule“
G
Laps pääseb vanemate võimu alt.
Alan Crosland „Džässilauljas“ on viis põlvkonda Rabinowitzeid on olnud ameti sünagoogi juures, ent noorim poeg Jakie võtab endale ameerikaliku nime Jack Robin ja hakkab džässilauljaks.
„Amarcord“
H
Saavutatakse vastupidine soovitule.
Filmis „Tuulest viidud“ jääb Scarlett hoolimata kõigist püüdlustest ja lõksudest ilma Rhett Butlerist.
Mel Brooks „Maailma ajalugu“
Roger Kumble’i „Julmades mängudes“ veab seelikukütt Sebastian oma küünilise poolõe Kathryb Merteuiliga „Jaguari“ peale kihla, et võtab kõrgseltskonna eliitkooli direktori tütre Anette Hargrove’i süütuse, ent armub kõrvuni, ja on siis täielikus pigis.
Bernando Bertolucci „Konformistis“ astub Marcello fašistlikusse salapolitseisse eesmärgiga tappa Mussolini vaenlane, ent peagi mõtleb ta mälestuste mõjul ümber.
Fellini „La dolce vita’s“ kaotab andekas ja kuulus kolomnist Marcello Rubini oma laiskuse ja kaasajooksikluse tõttu terava sule.
I
Saavutatakse midagi õnnega pooleks.
Stanley Donen, Gene Kelly „Lauluga vihmas“
Biitlite paroodia Rutles (Ameerikas jooksis pealkirja all All I Need Is Cash)
Fellini „8 ja ½“
„Kolm musketäri“ ja „Neli musketäri“
Ruudi leiab isa Katrin Lauri filmis „Ruudi“
J
Saavutatakse midagi armastusega
Filmi „Võlur Oz“ peategelane Dorothy saavutab kõik armastusega.
„Benji oma jõulujutt“
XIII Lähedaste vihkamine
Elemendid: 1) vihkamine; 2) vihatav; 3) vihkamise põhjus.
A
Lähedaste (näiteks vendade) vihkamine kadeduse pärast.
Shakespeare’i näidendis ja Grigori Kozintsevi filmis „Kuningas Lear“ vihkavad teineteist, aga samuti isa, kuningas Leari kaks vanemat õde, nimelt Cordelia ja Regan.
B
Lähedaste vihkamine materiaalsel põhjusel (näiteks poeg vihkab isa omakasu ajendil, abikaasa abikaasat mõne eksituse tõttu).
Godardi Weekend
Yasujiro Ozu „Tokio-lugu“
C
Isa ja poeg vihkavad teineteist vastastikku.
„Ivan Groznõi“
D
Tütar vihkab isa.
„Kuningas Lear“
Moliere’i „Ebahaige“
E
Vanaisa vihkab pojapoega.
F
Ämm vihkab tulevast pruuti.
G
Ämm ja/või äi vihkavad väimeest.
Filmis „Mõrtsukatöö Morgue’i tänaval“ teab detektiiv August Dupin on tütre Claire’i kihlatud peigmehe Adolphe Le Boni kohta, et too armastab kihluda rikaste pruutidega.

H
Kasuisa vihkab kasupoega.
Orson Wellesi „Hunnitud Ambersonid“
Ingmar Bergmani “Fanny ja Alexander”
Kasupojad vihkavad teineteist.
I
Kasuema vihkab kasutütart
„Tuhkatriinu“
„Kahekordne kahjutasu“
J
Lastevihkamine.
“Fanny ja Alexander”
„Elluastuja“

XIV Lähedaste rivaliteet.
Elemendid: 1) soosingus sugulane; 2) hüljatud või põlatud sugulane; 3) rivaalitsemise objekt.
A
Ühe järglase (kas õe või venna) õel rivaalitsemine teise suhtes.
Moliere’i „Õpetatud naised“
Aleksei Balabanovi „Vend“
Leo Karpini ja Lembit Ulfsaki „Teisikud“
B
Järglaste omavaheline rivaalitsemine.
„Sõrmuste isandas“ kaklevad vennad kääbused kõikvõimsa sõrmuse pärast.
C
Kahe järglase õel rivaalitsemine, kusjuures üks neist osutub reeturiks.
Andrew Niccoli filmis „Gattaca“ rivaalitsevad vennad Vincent ja Antonio, kusjuures on Vincent on ehtne, Antonio aga geneetiliselt modifitseeritud.
D
Lapsevanema ja lapse rivaalitsemine vallalise armukese tõttu.
E
Lapsevanema ja lapse rivaalitsemine abielus armukese tõttu
F
Ühe lapsevanema ja lapse rivaalitsemine teise lapsevanema armastuse eest.
G
Isa ja poja rivaliteet mõne naise pärast
H
Nõbude rivaliteet.
Filmis „Tuulest viidud“ konkureerivad Ashley pärast peategelane Scarlet ja tema nõbu Melanie.
I
Sõprade rivaliteet.
Moliere’i „Amphitryon/Amfitrüon”
Tšehhovi „Kajakas“
John Schesingeri „Kesköine kauboi“
Erich von Stroheimi „Saamahimus“ rivaalitsevad hambaarstiks hakanud kaevur McTeague ja tema parim sõber Marcus Saksa immigrantide tütre Trina pärast.
Penelope Spheerise komöödias „Wayne’i maailm“ konkureerivad Wayne ja Garth õiguse eest pääseda televisiooni talk-show’le, ent ka võluva Cassandra pärast.
Spielbergi esimeses filmis „Amblin’“ („Kimades“?) konkureerivad juhuslikult kõrbes kohtunud noor mees ja naine, kui nad teekonda ühiselt jätkavad.
J
Abikaasade rivaliteet
Grigori Aleksandrovi „Volga, Volgas“ konkureerivad armunud, Aljoša juhatab väikelinna sümfooniaorkestrit, tema kallim Dunja-Strelka laulab ja teeb rahvalikke laule.
Nikita Mihhalkovi „Mustad silmad“
XV Abielurikkumine, mis viib mõrvani
Elemendid: 1) truudusetu abikaasa; 2) petetud abikaasa; 3) petmine ise, see tähendab, et keegi kolmas, nimelt armuke
A
Tappa või käskida armukesel tappa oma mees truudusetuse pärast
B
Tappa või käskida tappa armuke truudusetuse pärast.
C
Tappa armuke kasutades tema saladust.
„Naine, kes ei usu“
D
Tappa naine abielurikkumise pärast.
Orson Wellesi „Põrgupuudutus“
Alfred Hitchocki „Tagaaknas“ viib mõrvani abielurikkumise kahtlus.
Spielbergi „Minority report“ (Mõnikord on pealkiri tõlgitud, siis „Kolmas otsus“)
E
Abielurikkumine, mis viib enesetapuni
Lev Tolstoi romaan „Anna Karenina“ ning selle paljud ekraniseeringud.
Jean Vigo „L'Atalante“
XVI Hullumeelsus
Elemendid: 1) hull; 2) hullu ohver ja 3) hulluse põhjus, olgu reaalne või siis näiv.
A
Afektiseisundis hull tahab tappa oma armukest või last.
“Piinatud geeniuses” püüab seda teha professor Nash, hilisem Nobeli preemia laureaat.
B
Afektiseisundis hull sooritab roima, tahab süüdata või kuidagi teisiti hävitada võõra töö, näiteks kunstiteose.
Filmis “Lendas üle käopesa” kägistab hullumajaks hulluks aetud simulant McMurphy õde Ratchedit.
Hitchcocki „Psühhis“ tapab pervert Marion Crane’i
Ivan Grozõi tapab filmis „Ivan Groznõi“ oma poja.
Filmis „Esimene surmapatt“ sooritab kuriteo sügavalt haige Barbara Delaney.
C
Purjus inimene lobiseb välja saladuse või sooritab kuriteo.
Boris Hlebnikovi ja Aleksei Popgrebski “Koktebelis” joob isa maha töökoha, oma positsiooni ja varanduse.
D
Hull tapab või haavab kogemata inimese, keda ta ei vihka.
Professor Nash filmist „Piinatud geenius“ kargab oma poja kallale.
E
Inimene häbistab ennast oma hulluse tõttu.
„Voonakeste vaikimises“ on psühhiaatridoktor Hannibal Lecterist saanud kannibal.
F
Inimest armastatakse vähem tema hulluse pärast.
Zhang Yangi „Lõpparves“ peab Jai Hongsheng ennast John Lennoni pojaks ning seetõttu tema vanemad ei usalda teda.
G
Kardetakse, et hullumeelsus võib olla päritud.
I
Hull käitub arukamalt mittehulludest.
Kontšalovski „Hullumaja“.
J
Hull geenius.
„Piinatud geenius“
„Kuup“
„The doors“
Inimsööja Hannibal Lecter filmis „Voonakeste vaikimine“
XVII Saatuslik ettevaatamatus
Elemendid: 1) ettevaatamatu; 2) ettevaatamatuse ohver; 3) heatahtlik nõuandja, kes hoiatab hooletuse eest ja 4) ässitaja
A
Ettevaatamatuse tõttu endale õnnetuse toomine, enda au haavamine
Szabolc Hajdu naljafilm „Tamara“
B
Ettevaatamatuse või kergeusklikkuse pärast õnnetuse toomine endale või kellelegi teisele, näiteks Eva Aadamale.
Douglas Trumbulli „Ajurünnakus“ hukkub Michael Brace’i ettevaatamatuse tõttu Karen Brace.
C
Uudishimu põhjustab õnnetuse, uudishimu pärast kaotatakse armastatud vara.
„Olles John Malkovich“
D
Uudishimu põhjustab kellelegi teisele surma või õnnetuse.
Peter Greeneway „Z ja kaks nulli“
E
Ettevaatamatus põhjustab sugulase surma.
Mike Corleone abikaasa Apolloonia lendab autoplahvatuses õhku „Ristiisa“ Sitsiilia-episoodis.
F
Ettevaatamatus põhjustab armastatu surma või kadumise.
Antonioni filmis „Seiklus“ läheb lõbusõidul merel kaduma Anna.
Barry Levinsoni „Noored kuked“
G
Kergeusklikkus põhjustab lähedase surma.
Sydney Pollack „Pettuse võrgus“
„Pal’ tänava poisid“
XVIII Armastuskuritegu, näiteks verepilastus
Elemendid: 1) tema (abikaasa); 2) temake (naine); 3) ülestunnistus (verepilastuse puhul näiteks selgub, et abikaasad on lähedases suguluses, mis keelab armusuhte nii seaduse kui moraali järgi
A
Saadakse teada, et ollakse suhetes oma emaga.
Loomulikult “Kuningas Oidipus”!
Robert Zemeckise „Tagasi tulevikku“
B
Saadakse teada, et armuke on abielus.
“Lolitas” abiellub Lolita Dickiga, mis põhjustab Lolita esimese armukese Clare Quilty mõrvamise Humberti poolt.
C
Saadakse teada, et armuke on tema õde
D
Võetakse armuke lähikondsete seast.
„Ameerika ilu“
E
Keelatud armastus
Shakespeare’i „Romeo ja Julia“
Wagneri ooper „Tristan ja Isolde“
Kevin Reynoldsi film „Tristan ja Isolde“
Kenji Mizoguchi „Lugu hilistest krüsanteemidest“
Bunueli „See ihalduse tume objekt“
Nikita Mihhalkovi „Armastuse ori“
Giuseppe Tornatore „Malena“
Jean Renoir’ „Mängureeglites“ on rekordlendur André Jurieu
pööraselt armunud aristokraatlikusse abeiluanisesse Christine de la Chesnaye’sse.
Bergmani „Ussimunades“ tundub nagu keelaks peategelase Rosenbergi ja Manuela lähenemise asjaolu, et Manuela oli Rosenbergi surnud venna Maxi naine, ent tegelik põhjus on sellest, natsirežiim oma sumbunud õhustikuga ei sobi üldse hingelisteks tunneteks.
F
Tahtlik verepilastus
Kronose ja Zeusi, isa ja poja armastus.
Sergio Leone filmis „Ükskord Ameerikas“ on vahekord peategelase Davidi ja tema õe Peggy vahel
Tony Richardsoni filmis „Hotell „New Hampshire“ armastavad teineteist õde-venda Franni ja John


XIX Sugulase tahtmatu tapmine
Elemendid: 1) mõrvar; 2) ohver, keda mõrvar ära ei tundnud; 3) paljastamine
A
Tahtmatult aidatakse kaasa tütrevõi poja tapmisele.
B
Tapetakse isa, teda ära tundmata.
Loomulikult “Kuningas Oidipus”!
Zeus tapab Kronose
C
Tapetakse vend teda ära tundmatu.
D
Tapetakse ema teda ära tundmata.
E
Tahtmatult tapetakse armastatud inimene või sugulane.
Anton Tammsaare ja Leida Laiuse „Kõrboja peremees“

XX Eneseohverdamine ideaalide nimel

Elemendid: 1) ennast ohverdav kangelane; 2) ideaal (kohustus,
lubadus, võlg, veendumus jne) 3) toodud ohver
A
Oma heaolu ohverdamine kohusetunde pärast.
Sofia Marmeladova „Kuritöös ja karistuses“
B
Ohverdatakse oma elu ühe sõna pärast.
C
Ohverdatakse oma elu teiste inimeste eest.
Filmis „Kramer Krameri vastu“ ohverdab isa Ted poja Billy kasvatamise nimel oma karjääri
Tšehhovi „Onu Vanjas“ ohverdavad onu Vanja ja tema õetütar Sonja oma elu andetu kehkenpüksi Serebrjakovi heaks;
Tšehhovi „Ivanovis“ laseb Nikolai Ivanov end koguni maha.
D
Laps ohverdab oma tulevikku teenides vagalt oma vanemaid.
F
Elu ohverdatakse usu nimel.
Tarkovski „Andrei Rubljov“
G
Nii oma elu kui armastus ohverdatakse usu nimel.
„Väike Buddha“
H
Armastus ja elu ohverdatakse riigi huvide nimel.
Shakespeare’i tragöödia „Antonius ja Kleopatra“ Kleopatra kõik armulood ja armukeste vahetamised on tehtud Egipuse huvides.
Kõik teosed Jeanne d’Arcist, näiteks ka Luc Bessoni film „Jeanne d’Arci lugu“
Filmis „Kured lendavad“ läheb Boriss sõtta, ja jääbki kadunuks
Tšehhovi „Kirsiaias“ jäetakse jumalaga armsa minevikuga.
„Batman“ – enda elu ohverdamine kuritegudeta maailma nimel.
I
Kohusetunde pärast ohverdatakse heaolu.
„Lawrence Araabias“
„Voonakeste vaikimises“ õpib tapetud politseiniku tütar Clarice Starling FBI agendiks.
Philip Kaufmani „Eliitlendurites“ riskivad mehitatud kosmoselaeva „Mercury-7“ astronaudid oma eluga, et päästa sõber ja kolleeg Yaeger.
J
Auideaalide nimel ohverdatakse usuideaalid.

XXI Eneseohverdamine sugulase eest
Elemendid: 1) kangelane, kes ennast ohverdab; 2) lähedane, kelle pärast kangelane ennast ohverdab; 3) ohverdamine ise
A
Tuuakse ohvriks oma auahnus ja edu lähedase inimese pärast
„Sõrmuste isandas“ ohverdab Gandalf end Balrogile, et teised pääseksid.

B
Tuuakse ohvriks oma armastus lapse või lähedase inimese pärast.
Filmis “Elu on ime” lepib Luka viimaks vangide vahetusega serblaste ja bosnialaste vahel ning annab ära oma armastuse Sabahhi.
C
Oma ambitsioonid ohverdakse vanemate õnne nimel.
Mike Corleone võtab „Ristiisas“ perekonna juhtimise üle.
D
Oma ambitsioonid ohverdatakse vanemate elu pärast.
E
Oma neitsilikus ohverdatakse armastatule või lähedasele inimesele.
Isabelle kingib oma puutumatuse panti lunastades filmis “Unistajad” ameeriklasele Mathew’le.
G
Oma armastus ohverdatakse vanemate elu nimel.
D
Oma armastus ohverdatakse lapse nimel.
Tarkovski „Peegel“
E
Oma armastus ohverdatakse kellegi teise armastuse nimel.
F
Oma armastus ohverdatakse lapse armastuse nimel, aga jäädakse hiljaks.
G
Oma armastus ohverdatakse ebaõige seaduse tõttu.

XXII Kire pärast tuuakse ohvriks kõik.
Elemendid: 1) armastaja; 2) saatusliku kire objekt; 3) ohverdamine ise.
A
Kirg põrmustab religioosse karskusetõotuse.
Moliere’i „Misantroop“
„Piibel“
B
Kirg põrmustab süütuse.
„Piibel“
C
Kirg hävitab au ja väärikuse.
Simone’i kirg femme fatale Nadia vastu hävitab noormehe täielikult Visconti filmis “Rocco ja tema vennad”.
„Anna Karenina“
Antonius ohverdab Kleopatrale terve Egiptuse Shakespeare’i näidendis „Antonius ja Kleopatra“ ning Ruben Mamoliani
filmis „Kleopatra“
D
Tulevik läheb kire nahka.
„Purpurpunased purjed“
„Moulin Rouge“
E
Kirg jätab järele ainult mõistuse ja tervise varemed.
„Halloween“
„Naise lõhn“
„Achilleus“
Marcel Prousti romaani „Kadunud aega otsimas“ viienda osa
järgi tehtud Chantal Akermani filmis „Vang“ kaotab kirest vaevatud Simone mõistuse, tahab oma biseksuaalset partnerit Ariane’i täielikult omandada.
järgi
F
Kirg hävitab võimu ja vägevuse.
??????Dyke’i „Kõhetu kuju“
G
Kiusatus hävitab korralikkuse ja/või kaastunde.
Tarkovski „Stalker“
Visconti „Surm Veneetsias“
Resnais’ „Möödunud aastal Marienbadis“
Paul Weitzi „Kuum pirukas“
„Orpheus“
H
Au, tulevik ja elu purunevad lihapahe tõttu.
Humbert tapab “Lolitas” Clare Quilty ja läheb vangi.
I
Au, tulevik ja elu purunevad mõne muu pahe tõttu.
„Faust“
J
Elu hinnaga vaigistatud kirg.
„Hull suurtükk“

XXIII Armastatu ohverdamine hädavajalikkuse tõttu.
Elemendid: 1) kangelane, kes ohverdab; 2) lähedane, kes tuuakse ohvriks; 3) ohverdamise motivatsioon
A
Tütar ohverdatakse ühiskondlike huvide nimel.
B
Tütar ohverdatakse religioosse tõotuse täitmise nimel.
C
Kohustus ohverdada heategija või armastatu usu nimel.
D
Hädavajalikkus ohverdada lähedasi või oma usu või veendumuste pärast.
„Lendas üle käopesa“
E
Teiste teadmata ohverdatakse oma lähedane teiste surve all.
Baz Luhrmani „Moulin Rouge’s“ armuvad teineteisesse varietee esinumber Satine ja noor kirjanik Christian, ent tantsulokaalis-lõbumajas on armastus keelatud!

XXIV Ebavõrdsete rivaliteet
Elemendid: 1) esimene rivaal (kerjus või muidu nõrk; 2) teine rivaal (tugevam); 3) rivaalitsemise objekt
A
Võitja ja tema poolt vangistatu rivaliteet.
B
Surnud ja elava inimese rivaliteet.
Cocteau „Orpheus“
Robert Zemeckis „Peidus pinna all“.
C
Tavalise ja ebatavalise inimese rivaliteet.
„Miljoni dollari tüdruk“
D
Vaese ja rikka rivaliteet.
“Sankt-Peterburi lõpp”
E
Vallutaja ja vallutatu rivaliteet.
Bernardo Bertolucci „Viimane keiser“
F
Võitja ja alistatu rivaliteet.
Faust ja Mefistofeles
G
Looja ja loodu rivaliteet.
„Frankenstein“
„Praha üliõpilane“
„Golem“
H
Vasalli ja süserääni, aadli ja kuninga rivalitee .
„Richard III“
I
Tõusiku ja võimuka mehe rivaliteet.
Shakespeare’i „Veneetsia kaupmehes“ konkureerivad kõigi poolt põlatud juut Shylock ja pärisveneetslane Antonio.
Moliere’i „Õpetatud naistes“ võistlevad targutamises küll naised, aga just tõusikud ja võimukad.
J
Kodanlase ja aadliku rivaliteet.
„Oblomov“
K
Ausa ja kahtlusaluse rivaliteet.
Domic Sena „Kadunud 60 sekundiga“ rivaalitseb kuriteguvusele otsustava ei öelnud Randall „Memphis“ Raines teiste autovarastebandedega.L
Rivaalitsevad kaks enam-vähem võrdset.
Marcel Carné „Paradiisi lastes“ konkureerivad neli meest saladusliku Garance’i pärast
„Meistris ja Margaritas“ rivaalitsevad Saatan ja Ješua.
„Ämblikmees“ ja „Ämblikmees-2“
Mihhail Bulgakovi „Teatriromaan“
M
Rivaalisevad kaks enam-vähem võrdset, kusjuures üks neist on süüdi abielu rikkumises.
N
Rivaalitsevad armastatud inimene ja inimene, keda teised ei armasta.
Rene Vilbre „Röövlirahnu Martinis“ rivaalitsevad koolidirektori tütre Marta pärast paha poiss Martin ja kooli popim poiss Kevin.
O
Rivaalitsevad kaks järjestikust abikaasat ühel mehel või naisel.
P
Leedi ja harilik naine võistlevad, kumb neist on alandlikum.
Q
Mälu ja ideaali rivaliteet.
Moliere’i „Õpetatud naised“
Doug Limani “Bourne’i identiteet”
R
Topelt ja risti rivaliteet (A rivaalitseb B-ga, B rivaalitseb C-ga, C rivaalitseb A-ga)
„Vanad torisejad“ ja „Väsimatud vanad torisejad“
„Naise lõhn“
S
Looma ja inimese rivaliteet.
Kira Muratova „Kiindumused“
„Juurapark“
XXV Abielurikkumine
Elemendid samad, mis 15. draamasituatsioonis.
Hoolimata sellest, et abielurikkumine on ise draamasituatsiooniks, vaatleb Polti seda veel eri liigina kui vargust ja reeturlikkust.
A
Armuke on parem kui abikaasa, keda petetakse.
“Lolitas” petab Humbert Charlotte’i Lolitaga.
B
Abikaasat petetakse, kuna armuke on noorem kui abikaasa.
Odysseus elab kojusõidul terve aasta Ithaka saarel Kirke võludes Mario Camerini filmis „Odysseus“
Godard’i „Hull Pierrot“

C
Armuke on halvem kui abikaasa, keda petetakse.
Murnau „Päikesetõus“
D
Petetud abikaasa maksab kätte.
Andrew Bermani filmis „See võiks juhtuda igaühega“ on peategelane Charlie abielus Mureiliga, kuid armub Yvonne Biasisse, Muriel omandab seejärel lotovõidunud saadud miljonid dollarid.
E
Armukadedus põhjustab ohverdamise.
F
Abikaasat jälitab tema kõrvale heidetud rivaal.
Jerry Zuckeri filmis „Esimene rüütel“ peab leedi Guinevere abielluma oma rahva õnne nimel kuningas Arthuriga, kuigi ta on kiindunud vaprasse võitlejasse Lancelot’ti. Kui Lancelot kuningas Arthuriga liidu sõlmib, on Lancelot taas kohal.
XXVI Armuroimad
Elemendid: 1) armastaja; 2) armastatu
A
Naine armastab oma mehe tütart
B
Naine on armuühenduses oma pojaga.
„Kuningas Oidipus“
C
Tütar on armuühenduses oma isaga.
D
Isa vägistab tütre.
Polanski „Hiinalinn“
E
Naine on armunud oma võõraspoega.
F
Naine ja tema võõraspoeg on teineteisesse armunud.
G
Mees armub oma kasuõesse
H
Vend ja õde armastavad teineteist.
Hotell „New Hampshire“
I
Mees armub teise mehesse, kes annab järele.
Ang Lee filmis „Brokebacki mägi“ armuvad teineteisesse kogu eluks kaks noort kauboid Ennis Del Mar ja Jack Twist.
J
Naine armub looma
XXVII Avastatakse lähedase või armastatu vääritu käitumine.
Elemendid: 1) see, kes saab teada; 2) armastust süüdlane.
A
Saadakse teada oma ema, laste, õe-venna või abikaasa häbiväärsest käitumisest
Dominic Sena filmis „Kadunud 60 sekundiga“ saab vanem vend teada, et Randall „Memphis“ Raines teada, et noorem vend Kip Raines on teda autovarastamises jäljendades astunud ämbrisse ning noorema elu on ohus, ning vanem asub tegutsema...
B
Saadakse teada, et vend või poeg on mõrvar ja kodumaa reetur ning ollakse kohustatud teda karistama
C
Avastatakse armastatu autu käitumine.
Stefan Zweigi samanimelise romaani järgi tehtud Max Ophülsi filmis „Kiri tundmatult naiselt“ põeb Lisa Benrdli hukutavad kirge kunstnik Stefani vastu, kes on lihtsalt tühine ja pealiskaudne naistemees.
Truffaut’ „Viimne metroo“
D
Avastatakse, et naine on enne abiellumist vägistatud.

E
Avastakse, et naine on vägistatud abielu ajal.
F
Avastatakse abikaasa patusooritus.
Sydney Pollacki „Pettuse võrgus“
G
Avastatakse, et abikaasa või armuke oli enne prostituut
Reede, 23. märts
Tony Scotti „Tõelises romansis“ armub peategelane Clarence prostituut Alabamasse.
H
Avastatakse, et abikaasa, kes oli varem prostituut, on pöördunud oma endise alu juurde tagasi.
Jean-Luc Godardi „Kaks-kolm asja, mis ma temast tean“
I
Avastatakse, et armukesel on halb iseloom.
J
Avastatakse, et abikaasal on halb iseloom.
Robert Zemeckis „Peidus pinna all“
„Bridget Jones: täitsa lõpp“ ja „Bridget Jonesi päevik“
K
Avastakse, et armuke liiga nõrk ja sugukülm.
L
Ollakse andnud tõotus tappa türann, ent türanniks osutub oma isa
M
Avastatakse, et lähedane on palgamõrtsukas.
Doug Limani komöödias „Härra ja proua Smith“ igavlevad oma abielus John ja Joe Smith, kuniks avastavad, et mõlemad on kuulsad palgamõrvarid. Siis võtavad nad sihikule teineteise.
N
Kohustus karistada reetmise toime pannud sugulast.
Shakespeare’i näidendi „Macbeth“ nimitegelane tapab Šotimaa vana kuninga Duncani, kõrvaldab oma naise ja poja, võimule pääsemise ja võimul püsimise nimel.
O
Kohustus karistada poega isa tehtud seaduse järgi.
„Macbeth“
P
Kohustus karistada poega, kui usutakse, et poeg on süüdi.
„Macbeth“
Q
Kohustus karistada ema selle eest, et ta on isale kätte maksnud.

XXVIII Tõkked armastuse ees
Elemendid: 1) armastaja; 2) teine armastaja; 3) takistused
A
Abielu luhtub sotsiaalse või varandusliku ebavõrdsuse pärast
„Suurlinna tuled“
B
Ebavõrdne õnn takistab abiellumist.
Vendade Hugheside filmis „Otse põrgust“ armub politseinspektor Fred Abberline prostituuti Mary Kellysse.
C
Abielu luhtub ühe või teise poole sugulaste vaenu tõttu
Tammsaare ja Leida Laiuse „Kõrboja peremees“
D
Abielu luhtub karakterite sobimatuse tõttu.
Jean-Luc Godard’i „Põlgus“
E
Abielu on keelatud põhjusel, et mõrsja oli enne kihlatud kellegi teisega.
F
Kujutletakse, et varem kellegi teisega kihlatud mõrsja on juba olnud abielus.
G
Sugulased on vabaabielu vastu.
„Anna Karenina“
H
Perekondlikku kiindumust häirivad kasuvanemad.
E
Vabaühendust häirib armukeste erinev temperament.
Poemüüja Sassi tegevusliin Katrin Lauri „Ruudis“.
G
Sõda või muu katastroof lahutab armastajad.
Anthony Minhgella „Külmale maale“

XXIX Armastus vaenlase vastu
Elemendid: 1) vaenlane, kes äratab armastuse; 2) see, kes armastab vaenlast; 3) põhjus, miks vaenlast armastatakse
A
Armastatu on selle seltskonna vaenlane, kuhu kuulub armastaja.
Filmis “Elu on ime” armastab serblasest raudteelane moslemineidu Sabahhi.
Kirke on muutnud sigadeks Odysseuse laeva meeskonna liikmed eeposes „Odüsseia“ ja filmis „Odysseus“
B
Armastaja sugulased vihkavad armastatut.
„Romeo ja Julia“
C
Armastut jälitab armastaja vend.
„Romeo ja Julia“
D
Armastatu on tapnud armastaja isa, mehe või mõne teise sugulase.
E
Armastatakse maskeerunud vaenlast
Nora Ephroni filmis „Sulle tuli meil) on Joe Fox ja Kahtleen Kelly virtuaalmaailmas teineteisesse lootusetult armunud, reaalmaailmas on nad vihavaenlased.

XXX Auahnus ja võimuiha
Elemendid: 1) ambitsioonikas inimene; 2) see, mille poole ta ihaleb; 3) vaenlane või rivaal, kelle tegevus on takistuseks.
A
Kuritööle viiv võimuiha
Vürst Takeda Shingen „Kagemushas“ („Sõdalase varjus“)
Hitler mitmes filmis, viimati Oliver Hirschbiegeli „Allakäigus“
Raskolnikov „Kuritöös ja karistuses“

B
Ambitsioone valvatakse ja kaitstakse oma sugulaste vastu.
C
Võimuiha, mis viib mässule
„Faust“
D
Auahnus, millele seisab vastu rivaal, sõber, sugulane vmt.
Sidney Pollacki „Firma“
http://www.filmiveeb.ee/index.php?leht=naitlejad&tegevus=loe&id=128
XXXI Võitlus Jumala vastu
Elemendid 1) surematu Jumal; 2) lihtsurelikust inimene; 3) põhjus võitluseks
A
Võitlus Jumalaga, võitlus millegi jumalikustamise vastu ja võitlus usklike vastu.
Moliere’i don Juan näidendist „Don Juan ehk kivist külaline“, samuti mitmed teised don Juani töötlused.
Carl Theodor Dreyeri „Ordet“ (ka „Sõna“)
„Jeesus Kristus, superstaar“
Robert Bressoni „Balthazari šanss“
Sergei Gerassimovi „Lev Tolstoi“
B
Karistus Jumala põlgamise pärast.
Moliere’i näidend „Tartuffe“
„Faust“
C
Karistus kõrkuse pärast.
Bunueli (n peal on kapsaraud )„Kodanluse tagasihoidlikud võlud“
D
Jumalaga rivaalitsemine.
Desmond Davis „Titaanide kokkupõrge“.

XXXII Põhjuseta armu- ja muu kadedus
Elemendid: 1) kadetseja või kiivuse tundja; 2) kadeduse või kiivuse objekt; 3) oletatav rivaal; 4) väärarusaama põhjustaja või tema paljastaja.
A
Armukadedus on sisendatud reeturi poolt, keda juhib vihkamine.
„Othello“
B
Armukadedus on sisendatud reeturi poolt, keda juhib omakasu.
D
Põhjuseta armukadeduse on abikaasa endale sisendanud ise.
„Bridget Jonesi päevik“ ja „Bridget Jones: täitsa lõpp“
E
Vastastikune armukadedus on sisendatud mehesse ja naisesse rivaali poolt.
Stanley Kubricku „Lasid märgist mööda“ on armunud William ja Alice mõlemad teineteise suhtes meeletult armukadad.
F
Armukadedus on sisendatud mehesse varem korvi saanud kosilase poolt
Nicolas Roeg’ „Halval ajal“
G
Armukadedus on sisendatud mehesse teise naise poolt, kes seda meest armastab
H
Armukadeduse on naisesse sisendanud tema poolt ärapõlatud rivaal.
I
Armukadeduse on kahtlustavasse mehesse sisendanud naise õnnelik armuke.
David Lynchi „Kadunud kiirtee“


XXXIII Kohtu poolt langetatud valeotsus
Elemendid: 1) see, kes eksib; 2) eksituse ohver; 3) eksituse objekt; 4) tõeline kurjategija
A
Vale kohtuotsus on provotseeritud vaenlase poolt.
Mel Gibsoni „Kristuse kannatused“
BValeotsus on provotseeritud lähedase inimese, näiteks venna poolt.
C
Kahtlus seal, kus oleks vaja uskuda.
Frank Darabonti filmis „Shawshanki (Tihnikukoiva?) lunastus“ mõistetakse Andy Dufresne süüdi täiesti alusetult.
D
Valekahtlustused on tõusnud arusaamatuse tõttu.
Orson Wellesi „Kohtuprotsess“
Sidney Lumet’ „Kaksteist vihast meest“
E
Valekahtlustused on tõusnud armastatu ükskõiksuse pärast.
F
Valekahtlustused on tekitatud, et päästa sõpra
G
Mõrva tunnistaja jätab armastuse huvides valesüüdistuse ümberlükkamata.
D
Süüdistused on esitanud vaenlane.
„Võimatu missioon“
E
Kohtuvea on provotseerinud vaenlane.
Ted Posti „Lintšitud“
F
Võitlus rehabiliteerimise pärast.
Charles Crichtoni komöödias „Kala nimega Wanda“ asub Wanda võrgutama advokaati, et päästa teise jõugu poolt süüdlaseks mängitud ja kohtu ette toodud oma poiss-sõpra George.
„Shawshanki lunastus“
XXXIV Süümepiinad
Elemendid: 1) süüdlane; 2) süüdlase ohver või tema viga; 3) see, kes osib paljastamise eesmärgil süüdlast.

A
Mõrvari süümepiinad.
“Araabia Lawrence’is” piineab Lawrence’t asjaolu, et ta ei tunne piinu pärast vajaliku hukkamise sooritamise pärast, vaid hoopis nautis tapmist.
B
Teadmata kuriteo süümepiinad.
„Purunematu“
C
Ema- või isatapmise süümepiinad.
Hitchcocki „Psycho“
D
Palgamõrvari süümepiinad.
E
Abikaasa mõrvari süümepiinad.
F
Armastuses eksinu süümepiinad.
G
Abielurikkumise süümepiinad.
„Pelikani memorandum“

H
Ümberpöördunud kurjategija süümepiinad.
„Kellavärgiga apelsin“
I
Alusetud süümepiinad
Alejandro González Iñárritu filmis „21 grammi“ süüdistab Paul Rivers end Cristina Pecki lapse surmas, olgugi et laose suri hoopiski Jack Jordani vastutustenduse tõttu.

XXXV Leitud ja kaotatud
Elemendid: 1) kaotaja; 2) leidja
A
Leitakse kaotatud lapsed, esemed, sugulased jne.
Max Ophülsi filmis „Kiri tundmatult naiselt“ kohtub peanist Stefan Brand aastakümneid hiljem temast noorusarmastusest rasestunud Lisa Berndliga.
Orson Wellesi filmis „Hunnitud Ambersonid“ tahab vaene Eugene Morgan abielluda rikkuri tütre Isabel Ambersiniga, saab korvi ja võtab endale naiseks rumala ja juba kihlatud Wilburiga. Pärast Wilburgi surma abiellub Eugene Morgan oma noorusarmastuse Isabel Ambersoniga, kuid kasuema ja Eugeni poeg eelmisest abielust Goerge ei klapi omavahel kuidagi, ka osutuava Ambersonid tühisteks inimesteks.
Gail Dolgini ja Vicente Marco filmis „Tütar Danangist“ kohtuvad ema ja tütar 20 aasta pärast.
Ingmar Bergmani „Personas“ kaotavad ja leiavad oma identiteedi nii näitleja Elisabeth Vogler kui meditsiooniõde Alma.
Bonnie Hunti filmis “Tule tagasi” armub Bob Crace’i, kellesse on siirdatud tema liikluskatastroofis hukkunud armastatud abikaasa Elisabethi süda.
Jack Londoni romaanis ja Randal Kleiseri filmis „Valgekihv“ leiab loompeategelane, varakult kutsikana orvuks jäänud huntkoer Valgekihv endale viimaks kodu inimpeategelase Weedon Scotti juures

B
Kaotatakse leitud asjad.
Komöödias „Kui Harry kohtas Sallyt“ leiavad noored ülikoolilõpetanud teineteist, kaotavad ja leiavad jälle.
Jean-Pierre Jeunet „Ameliè“, kus ettekandja Ameliè aitab teistel leida ennast ja oma kaotatut – asju, lapsepõlve ja unistusi.
Nagisa Oshima filmis „Surm poomise läbi“ kaotab Vang mälu.
Jim Jarmuschi filmis „Võõram kui paradiisis“võidetakse hasartmängudes raha, et see jälle maha mängida.
Martin Scorsese filmis „Pärast sulgemist“ Paul Hackett näppab 20 dollarit, et sõita taksoga oma kallima Marcy poole, ent kaotab selle raha teel.
Patrice Chéreau „Intiimsuses“ kaotab Jay oma armukese Claire’i.
C
Leitakse tõde
Fellini „8 ja ½-s“ otsitakse lugu, iseenesest mõista tehakse seda täpselt stsenaarumi järgi.
William Kareli müstifikatsioonis „Kuu varjupool“ paljastatakse ameeriklaste Kuu-lennu väidetav bluff
Bergmani „Ussimunas“ otsib peategelane Rosenberg oma surnud venna Maxi abikaasat Manuelat, selle otsimise käigus paljastub natsirežiimi olemus.

D
Taassünnid
Jonathan Clazeri filmis „Sünd“ tuleb peategelase Anna juurde kümneaastane poiss Sean, kes väidab end olevat Anna kümme aastat tagasi surnud abikaasa.

XXXVI Lähedaste kaotus
Elemendid: 1) hullunud lähedane inimene; 2) see, kes kaotab lähedase inimese ja jälgib; 3) lähedase inimese surmas süüdlane,
A
Ollakse jõuetu midagi ette võtma, et päästa lähedast inimest, kui ollakse tema surma või kadumise tunnistajaks.
Ada Anthony Minghella filmis „Külmale Mäele“ kaotab armsama ja isa.
Sam Mendesi filmis „Tee hukatusse“ surb Michael Sullivan oma poja käte vahel
B
Lähedase inimese surma eelaimus.
„Kured lendavad“
C
Ollakse masenduses lähedase inimese surmast ning kaotatakse igasugune huvi elu vastu.
„Schmidti teekonnas“ kaotab peategelane Warren Schmidt alul töö, seejärel sureb ta armastatud naine Helen, siis ei taha temaga tütar kohtuda, sõber osutab aga kunagiseks Heleni kallimaks.
Sofia Coppola „Süütutes enesetappudes“ kaotab ema igasuguse huvi elu ja maailma vastu pärast tema 13-aastase tütre Cecilia enesetappu.
D
Kaotakse iseennast.
„Mees ilma minevikuta“
„Bourne’i idenditeet“
„Dark City“

*
Nii, selle semestri ülesandeks jääb leida igasse lahtrisse üks teos, soovitavalt film, kuid võib olla ka näidend või romaan, meie siirdume draamapinge tekitaja väiksema osise, nimelt väljapääsmatatu olukorra juurde tagasi.